Mis on viirustõrje?

Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad lisaks veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirustõrjelahendused võivad lisaks veel sisaldada tulemüüri, spämmifiltrit ja varundusmootorit.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/viirustorje/

Millal ilmusid esimesed antiviirusprogramme loovad firmad?

„Antiviirus” viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on
võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka
konkureerivaid viiruseid.

Reeglid viirusprogrammide vältimiseks. Kuidas kaitsta arvutit?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.
Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.
Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.



Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks.

http://katkinearvuti.sauropol.com/viiruse-torjed/

Arvutiviiruste loomise ja levitamise põhjused

Kõige tõenäolisemad põhjused kuritahtlike programmide loomiseks ja levitamiseks on:

•  Tavaline noorte huligaansus. Üritamine end oma intelligentsuse piires tõestada. Üldiselt selline arvutihuligaansus ei erine tavalisest tänavahuligaansusest, välja arvatud tõsiasi, et see pannakse toime erinevates piirides – tänaval ja võrgus.

•  Pettuse korraldamine ohvrilt millegi saamiseks: kontroll nakatatud arvuti üle, sealt interneti salasõnade varastamine ja internetipanga kontodele ligipääsemine.

•  Lisaks veel hiljuti tekkinud kuritegelikud programmid: ärilistel eesmärkidel tehtud viirused, et võtta enda valdusesse internetis olevad arvutid. Neid kasutatakse hiljem rämpsposti levitamiseks, aidates viiruse autoritel massiliselt kirju saata, hoolimata RBL-filtritest. Selliste viiruste autoreid toetavad rahaliselt rämpsposti saatjad.

 http://web.zone.ee/arvutiviirused/07_kes.html

Mis võib juhtuda nakatunud arvutiga?

Kui arvuti on nakatanud siis sellega võib kaasneda palju pahandust ning enamus toimingud, mida pahavara nakatanud arvutis teeb, ei pruugi selle omanik kunagi teada/näha, kuni selleks on lihtsalt liiga hilja. Kui vanasti tehti rohkem viiruseid, mis hävitasid sinu arvutis olevaid andmeid ja operatsioonisüsteemi, siis tänapäeval on pahavara loomine (eriti nuhkvara ja petuvara) suur äri ning nende omanikud  teenivad sellega (andmete varastamisega) väga palju raha.

Siin on siis väike nimekiri, mida võib sinuga või sinu arvutiga juhtuda, kui arvuti on nakatunud:

• Sinu paroolid, k.a krediitkaardi ja pangakonto, võidakse ära varastada ning kasutada kolmandate osapoolte poolt.
• Sinu personaalsed andmed võidakse ära varastada, kustutada või rikkuda (kaasaarvatud tähtsad dokumendid ja isegi varukoopiad)
• Sinu arvutit võidakse kasutada häkkerite poolt illegaalsete tegevuse jaoks nagu spämmi saatmine, erinevad rünnakud, illegaalsete failide jagamine, viiruste jagamine jne
• Sinu intentiteet võidakse ära varastada ja kasutada erinevate illegaalsete jm tegevuste jaoks
• Sinu kohta võidakse koguda igasugust informatsiooni nagu külastatavad veebilehed, kõik klaviatuuriga trükitud info, ekraani pildid (ka veebikaamera) - praktiliselt iga arvutiga tehtud toiming salvestatakse ja saadetakse nuhkvara omanikule
• Sinu legaalselt ostetud tarkvara CD-KEY´d/koodid võidakse ära varastada (Windows, Office, erinevad mängud jms)
• Paljud veebilehed võidakse ära blokeerida või sind suunatakse hoopis teisele lehele
• Erinevad internetiühenduse probleemid
• Arvuti võib aeglasemaks muutuda ja hakata kokku jooksma
• Programmid ei pruugi enam korralikult töötada
• Paljud Windowsi funktsioonid võidakse ära blokeerida
• Kasutajat üritatakse petta (liba antiviirused vms)

http://www.ekaitse.ee/foorum/pahavara/mis-voib-juhtuda-nakatunud-arvutiga-ja-miks-on-seda-kaitsta-vaja

Mis on libaviirused?

Rahvasuu nimetab viiruseks mistahes pahavara, ent konkreetsemalt on viirus seesugune arvutiprogramm, mis on võimeline end ilma kasutaja soovi ja teadmata iseseisvalt ühest arvutist teise kopeerima ja arvutit nakatama. Erinevalt internetiussidest vajavad viirused käivitumiseks ja pahategemiseks kasutaja aktiivset kaasabi: viimasel tuleb kas midagi alla laadida, käima tõmmata või installeerida. Seesuguse kasutajaga manipuleerimise tipp on nn libaviirused, mis hirmutavad pahaaimamatut arvutiomanikku internetis leviva uue koleda viirusega ning soovitavad tal tungivalt mõne vajaliku süsteemifaili maha kustutada.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/viirused/

Mis on õngitsemine?

Arvutisüsteemid on täis võimsaid ja tarku kaitsevahendeid – viirustõrjeid, tulemüüre, krüpteeritud sidekanaleid, väärkasutuse hoiatussüsteeme ja palju muud. Inimene on niisuguste turvasüsteemide kõige nõrgem lüli ning kurjategijad teavad seda väga hästi. Edukas küberkurjategija peabki tundma pigem inimpsühholoogiat kui programmeerimist ning oskama suunata mitte niivõrd bitijada, kuivõrd oma ohvrite käitumist (social engineering).

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/trikitamine/