Mis on viirustõrje?

Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad lisaks veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirustõrjelahendused võivad lisaks veel sisaldada tulemüüri, spämmifiltrit ja varundusmootorit.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/viirustorje/

Millal ilmusid esimesed antiviirusprogramme loovad firmad?

„Antiviirus” viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid
sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on
võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka
konkureerivaid viiruseid.

Reeglid viirusprogrammide vältimiseks. Kuidas kaitsta arvutit?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.
Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.
Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.



Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks.

http://katkinearvuti.sauropol.com/viiruse-torjed/

Arvutiviiruste loomise ja levitamise põhjused

Kõige tõenäolisemad põhjused kuritahtlike programmide loomiseks ja levitamiseks on:

•  Tavaline noorte huligaansus. Üritamine end oma intelligentsuse piires tõestada. Üldiselt selline arvutihuligaansus ei erine tavalisest tänavahuligaansusest, välja arvatud tõsiasi, et see pannakse toime erinevates piirides – tänaval ja võrgus.

•  Pettuse korraldamine ohvrilt millegi saamiseks: kontroll nakatatud arvuti üle, sealt interneti salasõnade varastamine ja internetipanga kontodele ligipääsemine.

•  Lisaks veel hiljuti tekkinud kuritegelikud programmid: ärilistel eesmärkidel tehtud viirused, et võtta enda valdusesse internetis olevad arvutid. Neid kasutatakse hiljem rämpsposti levitamiseks, aidates viiruse autoritel massiliselt kirju saata, hoolimata RBL-filtritest. Selliste viiruste autoreid toetavad rahaliselt rämpsposti saatjad.

 http://web.zone.ee/arvutiviirused/07_kes.html

Mis võib juhtuda nakatunud arvutiga?

Kui arvuti on nakatanud siis sellega võib kaasneda palju pahandust ning enamus toimingud, mida pahavara nakatanud arvutis teeb, ei pruugi selle omanik kunagi teada/näha, kuni selleks on lihtsalt liiga hilja. Kui vanasti tehti rohkem viiruseid, mis hävitasid sinu arvutis olevaid andmeid ja operatsioonisüsteemi, siis tänapäeval on pahavara loomine (eriti nuhkvara ja petuvara) suur äri ning nende omanikud  teenivad sellega (andmete varastamisega) väga palju raha.

Siin on siis väike nimekiri, mida võib sinuga või sinu arvutiga juhtuda, kui arvuti on nakatunud:

• Sinu paroolid, k.a krediitkaardi ja pangakonto, võidakse ära varastada ning kasutada kolmandate osapoolte poolt.
• Sinu personaalsed andmed võidakse ära varastada, kustutada või rikkuda (kaasaarvatud tähtsad dokumendid ja isegi varukoopiad)
• Sinu arvutit võidakse kasutada häkkerite poolt illegaalsete tegevuse jaoks nagu spämmi saatmine, erinevad rünnakud, illegaalsete failide jagamine, viiruste jagamine jne
• Sinu intentiteet võidakse ära varastada ja kasutada erinevate illegaalsete jm tegevuste jaoks
• Sinu kohta võidakse koguda igasugust informatsiooni nagu külastatavad veebilehed, kõik klaviatuuriga trükitud info, ekraani pildid (ka veebikaamera) - praktiliselt iga arvutiga tehtud toiming salvestatakse ja saadetakse nuhkvara omanikule
• Sinu legaalselt ostetud tarkvara CD-KEY´d/koodid võidakse ära varastada (Windows, Office, erinevad mängud jms)
• Paljud veebilehed võidakse ära blokeerida või sind suunatakse hoopis teisele lehele
• Erinevad internetiühenduse probleemid
• Arvuti võib aeglasemaks muutuda ja hakata kokku jooksma
• Programmid ei pruugi enam korralikult töötada
• Paljud Windowsi funktsioonid võidakse ära blokeerida
• Kasutajat üritatakse petta (liba antiviirused vms)

http://www.ekaitse.ee/foorum/pahavara/mis-voib-juhtuda-nakatunud-arvutiga-ja-miks-on-seda-kaitsta-vaja

Mis on libaviirused?

Rahvasuu nimetab viiruseks mistahes pahavara, ent konkreetsemalt on viirus seesugune arvutiprogramm, mis on võimeline end ilma kasutaja soovi ja teadmata iseseisvalt ühest arvutist teise kopeerima ja arvutit nakatama. Erinevalt internetiussidest vajavad viirused käivitumiseks ja pahategemiseks kasutaja aktiivset kaasabi: viimasel tuleb kas midagi alla laadida, käima tõmmata või installeerida. Seesuguse kasutajaga manipuleerimise tipp on nn libaviirused, mis hirmutavad pahaaimamatut arvutiomanikku internetis leviva uue koleda viirusega ning soovitavad tal tungivalt mõne vajaliku süsteemifaili maha kustutada.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/viirused/

Mis on õngitsemine?

Arvutisüsteemid on täis võimsaid ja tarku kaitsevahendeid – viirustõrjeid, tulemüüre, krüpteeritud sidekanaleid, väärkasutuse hoiatussüsteeme ja palju muud. Inimene on niisuguste turvasüsteemide kõige nõrgem lüli ning kurjategijad teavad seda väga hästi. Edukas küberkurjategija peabki tundma pigem inimpsühholoogiat kui programmeerimist ning oskama suunata mitte niivõrd bitijada, kuivõrd oma ohvrite käitumist (social engineering).

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/trikitamine/

Mis on troojalane?

Trooja hobune, lühendatult troojalane on selline pahavara, mis sokutab end teie arvutisse näiliselt süütu rakendusena, kuid käivitamisel pakib lahti oma pahategeva poole (või tirib selle internetist alla). Tavaliselt haagib troojalane end mõne süsteemse protsessi külge, jälgib arvutikasutaja tegevust ning võtab aeg-ajalt ühendust oma peremehega. Viimane omakorda kas kasutab arvutist leitud andmeid arvutiomaniku rahakoti tühjendamiseks või siis arvutit ennast kas spämmi saatmiseks, teiste arvutite nakatamiseks või koordineeritud rünnakuks mõne veebiteenuse vastu. Tavaliselt teeb troojalane kõik, et tema olemasolu jääks arvuti omanikule märkamatuks, kuid mõned troojalased võivad näiteks välja lülitada arvutisse paigaldatud viirustõrje ja tulemüüri.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/troojalased/

Mis on ussviirus?

Internetiusse (worms) eristatakse viirustest peamiselt nende paljunemisviisi järgi: kui arvutiviirus haagib end tavaliselt mõne teise programmi külge ning vajab paigaldamiseks või levimiseks kasutaja kaasabi, siis uss on võimeline internetis levima ja paljunema iseseisvalt, kasutades tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Ussiga nakatunud arvuti võidakse muuta zombiks ning kasutada koos teiste samasugustega näiteks mõne veebiserveri ründamiseks, et serveri omanikult raha välja pressida.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/ussid/

Mis on nuhkvara?

Pahavara, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte. Mõnikord paigaldab nuhkvara arvutisse lisaprogramme, suunab ümber veebiliiklust kas siis pahavara või reklaami allalaadimiseks, vahetab ära veebibrauseri avalehe ning kahjustab arvutisse paigaldatud teisi programme ja internetiühendust. 2005. aastal tehtud uuringu kohaselt leidus 62 %-s personaalarvuteis nuhkvara, kusjuures 92% arvutite omanikest ei teadnud selle olemasolust midagi.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/nuhkvara/

Mis on arvutiviirus?

Rahvasuu nimetab viiruseks mistahes pahavara, ent konkreetsemalt on viirus seesugune arvutiprogramm, mis on võimeline end ilma kasutaja soovi ja teadmata iseseisvalt ühest arvutist teise kopeerima ja arvutit nakatama. Erinevalt internetiussidest vajavad viirused käivitumiseks ja pahategemiseks kasutaja aktiivset kaasabi: viimasel tuleb kas midagi alla laadida, käima tõmmata või installeerida. Seesuguse kasutajaga manipuleerimise tipp on nn libaviirused, mis hirmutavad pahaaimamatut arvutiomanikku internetis leviva uue koleda viirusega ning soovitavad tal tungivalt mõne vajaliku süsteemifaili maha kustutada.

Kirjelda maailma esimest tõeliselt massilist arvutiviiruse epideemiat.

1981. aastal hakkasid laialdaselt levima arvutid Apple II, mis äratasid ka viirusekirjutajates huvi ning ajaloo esimene tõeliselt massiline arvutiviiruse epideemia toimus just Apple II arvutitel. End diskettide alglaadimissektoritesse kirjutav buudiviirus Elk Cloner oli üsna mitmekülgne: pööras ümber ekraanipilti, pani vilkuma teksti ja väljastas mitmesuguseid teateid. Sel ajal oli see midagi ennekuulmatut ja tekitas kasutajates püsiva arvutiviiruste ja maailmavallutajatest ufode vahelise seose.

http://web.zone.ee/arvutiviirused/02_ajalugu.html

Millal loodi viirus Creeper? Mida see viirus tegi?

1970-ndate aastate alguses avastati kaasaegse Interneti eelkäijas – sõjalises arvutivõrgus APRAnet – viirus Creeper. See tol ajal levinud operatsioonisüsteemile Tenex kirjutatud programm võis siseneda modemi kaudu iseseisvalt võrku ja edastada kaugarvutitele oma koopiaid, teavitades ühtlasi oma kohalolekust järgmise teatega: „I'M THE CREEPER … CATCH ME IF YOU CAN”. Pealetükkiva, kuid iseenesest kahjutu viiruse eemaldamiseks kirjutas keegi tundmatu programmi Reaper. Oma sisult oli see samuti viirus, mis täitis üksnes mõningaid antiviiruse funktsioone, otsides ja hävitades arvutivõrgus Creeperi viiruskehasid.

http://web.zone.ee/arvutiviirused/02_ajalugu.html

Pahavara

Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta.

Link:http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/